Õppeaasta lasteaias kestab 1. september 31. augustini (suvekuudel toimub õpitu kinnistamine).
Õppekasvatustöö ja planeerimine toimub aina enam projektõppe põhimõtteid järgides. Õpetajat abistab ja toetab tegevuste planeerimisel ja korraldamisel kaks abiõpetajat.
Õppekasvatustegevuse läbiviimine toimub nädalaplaani või projektiplaani alusel. Õppetöö päevakirjeldus kajastub rühmapäevikus e-keskkonnas Eliis. Planeerimine toimub lapsekeskselt, ainevaldkondi lõimides.
Õppekasvatustöö eesmärgid õppeaastal 2026-2027 Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke:
Õppeaasta teema: NUTIKAD NINAD JA JUTUKAD SUUD
Lasteaia eripärast tulenevad prioriteedid 2026/27 õppeaastal on mitmekülgne laste kõne arengu toetamine, õuesõpe, arendava õpikeskkonna loomine ja võimaldamine, laste huvidest lähtuv projektõpe
Õppeaasta üldeesmärgid:
- Lapse kõnearengut toetades areneb tema eneseväljendusoskus igapäevase suhtlemise, erinevate tegevuste, mängu, individuaalse tegevuse kaudu.
- Õuesõpe toetab lapse uudishimu, aktiivset tegutsemist ning õppimist vahetu kogemuse kaudu.
- Lapse huvidest lähtuv projektõpe ja ühiselt loodud toetav õpikeskkond (sh.õuesõpe) on lapse mitmekülgse arengu, loovuse ja eluliste oskuste omandamise aluseks.
Õppekasvatustöö põhimõtted Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke:
- lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine
- lapse tervisevajaduse hoidmine ja edendamine ning liikumise rahuldamine
- lapse loovuse toetamine
- mängu kaudu õppimine
- humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine
- lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine
- lapsele turvatunde ja eduelamuste tagamine
- üldõpetusliku tööviisi rakendamine
- kodu ja lasteasutuse koostöö
- eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripäraga arvestamine
Kogu lasteaia personal peab oluliseks kujundada järgmisi väärtusi:
- hoolivus
- looduse, keskkonna ja kodumaa armastamine
- sallivus
- loovus
- tervis
- sõprus
- turvalisus
- koostöö
Õppe- ja kasvatusprotsessi ülesehitamise aluseks on
- Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, hoiakutes, oskustes jms, ning nende vahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu;
- Õppekasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetavad keskkonna loojad;
- Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima;
- Õppekasvatutegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:
* kavandada oma tegevust, teha valikuid
* teostada uusi varasemate kogemustele tuginevaid tegevusi
* omandatud uusi kogemusi ja tegevusi
* arutleda omandatud ja oskuste üle
* hinnata oma tegevuse tulemuslikkust
* tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime kaotusega